Matmisriitused
Hannah Kent

Nad ütlesid, et ma pean surema. Nad ütlesid, et ma varastasin meeste hingeõhu ja nüüd peavad nemad võtma minu oma. Seepärast kujutlengi, et me kõik oleme küünlaleegid, küütlev-eredad tulukesed, mis värelevad pimeduses tuule ulgumise saatel, ning toa vaikuses kuulen ma samme, kohutavaid lähenevaid samme, mis tulevad, et mind ära puhuda, et saata mu elu halli suitsujoana kaugele üles. Ma kaon õhku ja öhe. Nad puhuvad meid kõiki ära, ükshaaval, kuni jääb vaid nende enda tuli, mille valguses nad näe- vad iseend. Kus mina siis olen?

Vahel näib mulle, et ma näen taas seda pimeduses leegitsevat talu. Vahel tunnen kopsudes talve valu ning mulle tundub, et näen ookeanis peegelduvaid leeke, seda kummalist vett, mis nii väreleb valgusest. Sel ööl oli üks hetk, kui ma tagasi vaatasin. Ma vaatasin tagasi, et leeke näha, ja kui ma oma nahka lakuksin, tunneksin sellel siiani soola maitset. Suitsu. Alati ei olnud nii külm. Ma kuulen samme.


“Matmisriitused” on 2013. aastal ilmunud Austraalia kirjaniku Hannah Kenti esimene romaan, mis pälvis kohe hulgaliselt tähelepanu ja kiitust. Romaan põhineb 1829. aastal Islandil toimunud roimalool, kus noor naine Agnes Magnúsdóttir mõisteti süüdi kahe inimese tapmises. Romaan keskendubki tema loole, nendele viimastele kuudele enne Agnese hukkamist, kui tal tuli elada vangina kohaliku taluniku Jón Jónssoni kodus, jagades tillukest badstofa’t viimase naise ja kahe peaaegu täiskasvanud tütrega.

Autor maalib erakordselt rusuva, ent samas imekauni pildi Islandi karmist loodusest, sealse talve julmusest ja elanike võitlusest ellujäämise nimel. Tema keel on täpne ja kaunis, kuid ilustamata, ning peaaegu tundub, nagu oleks ka autori loodud tekst üks neist Islandi saagadest, millele romaani tegelased nii sageli viitavad. Kuigi pärit Austraalia kirjaniku sulest, õhkab romaanist knuthamsunlikku kargust, lihtsust, mis on samas ka keerukas. Vaikust, mis on tähendusest paks.

Tõestisündinud lool põhinev „Matmisriitused” on sügavalt liigutav lugu isiklikust vabadusest; sellest, kellena näevad meid teised ja keda ise usume end olevat, ning sellest, kuidas oleme armastuse nimel valmis riskima kõigega. See on lugu isolatsioonist, usaldusest, meeleheitest, igatsusest.

Hannah Kent sündis 1985. aastal adelaide’is. teismelisena käis ta Rotary klubi stipendiumiga vahetusõpilaseks Islandil, kus kuulis esimest korda lugu agnes Magnúsdóttirist. 2011. aastal võitis tema avaldamata käsikiri austraalia romaani- võistluse. 2013. aastal ilmunud “Matuseriitused” on tõlgitud kahekümne kaheksasse keelde.

Hannah Kent on austraalia kirjandusajakirja Kill Your darlings kaasasutaja.

2017. aastal ilmus tema teine romaan “Head inimesed”.


Inglise keelest tõlkinud Bibi Raid
Toimetaja René Tendermann
336 lk, kõva köide


________________

The Diabolic. Põrguline

S.J. Kincaid

Põrgulised pole inimesed. Põrgulised on armutud. Põrgulised on ustavad ainult ühele inimesele. Neil on vaid üks eesmärk: tappa selle nimel, kelle jaoks nad on loodud.

Nemesis on põrguline, humanoidist teismeline, kes loodi kaitsma galaktika senaatori tütart Sidoniat. Nad kasvasid külg külje kõrval nagu õed. On ütlematagi selge, et Sidonia nimel on Nemesis valmis oma elu ohverdama ega kohku teda kaitstes tagasi mitte millegi ees.

Kui võimujanune keiser saab teada, et Sidonia isa kuulub mässuliste sekka, käsib ta Sidonial pantvangina õukonda ilmuda. Õukonda reisib aga hoopis Nemesis – tapjamasin, kes peab korrumpeerunud õukonnas ja senaatorite kahepalgeliste järeltulijate seas esinema Sidoniana. Selle saladuse ilmsikstulek määraks surma kõik senaatori pereliikmed.

Kui keisrivastane mäss jõudu kogub, avastab Nemesis, et temas on peale halastamatu tapaiha veel midagi. Ta saab aru, et on inimlikum kui paljud teda ümbritsevad inimesed. Kõigi ohtude, seikluste ja intriigide kiuste võib just inimlikkus päästa tema ja kogu impeeriumi.


Väiksena tahtis S. J. Kincaid astronaudiks saada. Kuna ta aga ei olnud matemaatikas kõige tugevam, hakkas ta huvi tundma hoopis fantastika ja ulme vastu. Tema esimene romaan „Insignia” kandideeris mitmele auhinnale. „Põrguline” on ilmunud juba paljudes keeles ning jõudnud ka edetabelite tippu.


Avastusretk, mis näitab, mida tähendab seada kahtluse alla ühiskonna määratlus inimesest ja sellest, missugune ta peaks olema… minavormis jutustus muudab loo vahetuks ning poliitiline süžeeliin annab alust mõtlemapanevateks aruteludeks. – Booklist


Filosoofiline, krutskeid täis ja paeluv. – Kirkus Reviews

Kincaid on loonud uskumatud tegelaskujud, kellega lugeja võib samastuda ja kellele kaasa tunda… peategelased ja keerukalt üles ehitatud maailm pakuvad noorele lugejale palju põnevust.
– School Library Journal


See romaan kumiseb intriigidest… Ettearvamatud sündmuskäigud ja üha kasvav pinge teevad „Põrgulisest” peadpööritavalt tempoka retke inimolemuse keskmesse. – Shelf Awareness


Kincaidi romaan haarab lugeja oma lummusesse juba teisest leheküljest… Rõõm on jälgida, kuidas Nemesis alatus ja kahepalgelises õukonnas endale teed raiub … pinge on kogu aeg laes, tegelaskujud meeldejäävad ning Nemesist ja Sidoniat ühendav side tõeliselt liigutav.
– The New York Times Book Review

„Põrguline” on tugev noortele suunatud ulmeromaan, mis pälvib oma seikluslikkusega kahtlemata laialdast tähelepanu… – The El Paso Times


Hiilgavalt üles ehitatud maailm… lugejad ahmivad endasse Maa asustamisele
järgneva keerulise tulevikumaailma nüansse.
– The Bulletin of the Center for Children’s Books

Inglise keelest tõlkinud Marge Paal

________________


Päike on ju samuti täht
Nicola Yoon

Lugu ühest tüdrukust, ühest poisist ja universumist. 

Natasha: Ma olen tüdruk, kes usub teadusesse ja faktidesse. Mitte saatusesse. Mitte juhusesse. Või unistustesse, mis ei täitu eales. Päris kindlasti ei ole ma seda sorti tüdruk, kes kohtab rahvarohkel New Yorgi tänaval kena poissi ja armub temasse esimesest silmapilgust. Eriti kui mu enda perekonda ootab 12 tunni pärast maalt välja saatmine. See ei oleks minulik temasse armuda. 

Daniel: Ma olen alati olnud hea poeg, hea õpilane, vastanud oma vanemate kõrgetele ootustele. Mitte mingi luuletaja. Ega unistaja. Aga teda nähes läheb mul kõik see meelest. Natasha tekitab minus miskipärast tunde, et saatusel on midagi märksa enamat tallel – meie mõlema jaoks. 

Universum: Iga hetk meie elus on juhatanud meid just selle hetkeni. Meid ootab miljon erinevat tulevikku. Milline neist täitub?  

Nicola Yoon on New York Timesi edetabeli esikoharaamatu “Sina minu kõrval ja maailm meie vahel” autor. Ta sündis Jamaical ja kasvas üles Brooklynis ning elab praegu Los Angeleses. Ta on lootusetu romantik, kes usub kindlalt, et armumine esimesest silmapilgust on võimalik ja et see armastus võib kesta igavesti.

Tema teine romaan “Päike on ju samuti täht” võitis Michael L. Printzi aumedali, mis antakse igal aastal parimale noorteromaanile.


Inglise keelest tõlkinud Pille Kruus
Toimetaja René Tendermann

________________


Ärkavad jumalad
(Themise failid #2)
Sylvain Neuvel

Järg eelmisel aastal ilmunud "Magavatele hiiglastele". 


________________